Find out how fast you type and where you rank globally.
QWERTY paigutuse pärisime mehaanilistelt kirjutusmasinatelt. Seda pandi kokku nii, et kõige sagedasemad tähed langeksid tugevate sõrmede alla ja hoovad, mis lähevad sageli üksteise järel, ei jääks kinni. Mehaanikat pole ammu, kuid paigutus jäi — miljoneid inimesi ümber õpetada osutus kallimaks kui igasugune võit.
Eesti klaviatuur lisab omaenda nüansi. Täpitähed õ, ä, ö ja ü on saanud omad klahvid tähebloki paremal serval, ja see, kes kirjutab vaheldumisi eesti keeles ja programmeerimiskeeles, vahetab paigutust mitu korda päevas.
Kiirust arvestatakse sõnades minutis, kokkuleppelise sõnana võetakse viis märki koos tühikuga. See kokkulepe võimaldab võrrelda erineva sõnapikkusega keeli. Keskmine kasutaja trükib umbes nelikümmend sõna minutis, kindel kuuekümne ja kaheksakümne vahel, elukutselised kirjutajad ületavad saja.
Mõte ei ole selles, et te ei vaataks klaviatuurile, vaid selles, et igal sõrmel oleks kindel tsoon ja ta naaseks algasendisse. Kui klahvide paigutus läheb üle liigutusmällu, vabaneb pilk teksti jaoks ja tähelepanu sisu jaoks. Üleminek võtab mõne nädala, mille jooksul kiirus ajutiselt langeb.
Ühe vea parandamine maksab rohkem, kui näib: tuleb see märgata, peatuda, viia kursor tagasi, kustutada, uuesti trükkida ja taastada mõtte rütm. Uuringud näitavad, et inimesed, kes harjutavad täpsust, saavutavad lõpuks suurema kiiruse kui need, kes kohe tempo järel ajavad.
Kümme minutit päevas annab rohkem kui kaks tundi kord nädalas: liigutusoskused kinnistuvad une ajal, seega loeb ööde arv harjutuste vahel, mitte kogu aeg. Trükkige mõtestatud tekste, mitte üksikuid tähti — aju õpib ennustama järgmisi märke, ja just ennustamine annab suurima kiirusevõidu.